Haemme suunnittelijaa saamelaisten mielen hyvinvointia edistävään hankkeeseen

Julkaisuajankohta 6.10.2023

Terveyden ja hyvinvoinnin laitoksen (THL) Maahanmuutto ja kulttuurinen moninaisuus -tiimi on mukana toteuttamassa Kansallista mielenterveysstrategiaa. Osana strategiaa edistämme romanien ja saamelaisten mielen hyvinvointia.

Rekrytoimme hankkeeseen suunnittelijaa, joka toimii saamelaisten hyvinvoinnin ja erityisesti mielenterveyden asiantuntijana. Tehtävässä suunnittelija muun muassa edistää saamelaisnäkökulman huomioimista THL:ssä tehtävässä työssä sekä kehittää saamenkielisten mielenterveyttä edistävien materiaalien saavutettavuutta ja saatavuutta.

Saamelaiskäräjät osallistuu hakemusten käsittelyyn ja haastatteluihin. 

Tehtävää voi hakea Valtiolle.fi -verkkopalvelussa suomeksi viimeistään 23.10.2023.
Suomenkielinen rekrytointi-ilmoitus (Valtiolle.fi)

Saamenkieliset ilmoitukset tällä sivulla uutisen jälkeen

Lisätietoja

Johanna Mäki-Opas (poissa viikon 42)
projektipäällikkö
puh. 029 524 7948
sähköposti: [email protected]

Davvisámegiella (Pohjoissaame)

Bargonamahus

Plánejeaddji

Vuođđodieđut

Bargu álgá 1.11.2023 dahje soahpamuša mielde. Bargu lea mearreáigásaš ja dat devdojuvvo nu jođánit go vejolaš. Bargu bistá sullii ovtta jagi ja nohká maŋimustá 31.12.2024.

Barggu govvádus

Bargu lea Terveyden ja hyvinvoinnin laitosa (Dearvvašvuođa ja buresveadjima lágádus) Ovttaveardásašvuođaovttadaga Sisafárren ja kultuvrralaš girjáivuohta -joavkkus. Plánejeaddji bargu lea oassi Mielladearvvašvuođastrategiija bargoollisvuođas jagiid 2023–2024.  Barggus ovddiduvvo románaid ja sápmelaččaid miela buresveadjin. Plánejeaddji doaibmá sámiid buresveadjima ja erenomážit mielladearvvašvuođa áššedovdin ovddidemiin ee. sámiid vuhtiiváldima THL barggus ja sámegielat mielladearvvašvuođa ovddideaddji materiálaid juvssahahttivuođa ja oažžuma. Plánejeaddji maiddái ovddida kultuvrralaš kompetánssa nanosmuvvama sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi ámmátolbmuid siste ovdamearkka dihte ollašuhttimiin skuvlejumiid, buvttademiin materiálaid ja gulahallamiin. Barggu dikšuma dáfus buoremus eavttuid addá heivvolaš allaskuvladutkkus ja hárjánupmi sosiála- ja/dahje dearvvašvuođasuorggis. Mii vuordit , ahte ohccis lea hárjánupmi sámeservošiiguin bargamis, sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bálvalusaid doaibmiid dovdamuš ja sámegiellamáhttu. Mii geahččat ovdun hárjánumi kultuvrra mielde hábmejuvvon bálvalusaid plánemis. Barggu dikšun eaktuda buriid ovttasbargo- ja vuorrováikkuhusdáidduid, soddjilisvuođa, iešheanalašvuođa ja gearggusvuođa mátkkoštit. Bargui válljejuvvon olmmoš ovttasbargá nannosit čanasjoavkkuiguin ja Sámedikkiin.

Bálkáheapmái laktáseaddji dieđut

Bargu gullá Dearvvašvuođa ja buresveadjima lágádusa bálkávuogádaga gáibádusdássái 7, mas bargui gullevaš bálká lea 2917,68 €/mb. Barggus máksojuvvo lassin persovnnalaš barggu dikšumii vuođđuduvvi bálkáoassi, (ođđa olbmos dávjjimusat eanemustá 18 % olbmo máhtu ja bargohárjánumi vuođul).

Ovddut

THL:s leat soddjilis bargoáiggit, maid geažil lea vejolaš heivehit barggu ja astoáiggi oktii. Bargoveahkaovdduidasamet gullet maiddái viiddes bargodearvvašvuođabálvalusat ja faláštallan-, kultuvra-, buresveadjin- ja beaiveborranovdu. THL lea virgedoaimmahat, mas leat doaimmahagat máŋgga báikkis. Min doaibmabáikkit leat Helssegis, Kuopios, Tamperes, Turkus ja Oulus. Barggu doaibmabáiki sáhttá sohppojuvvot. Barggus lea vejolašvuohta viiddes gáiddusbargui, muhto gearggusvuohta mátkkoštit muhtumin maiddái THL Helssega doaibmabáikái. Mátkegoluid buhttemis mii čuovvut stáhta mátkkoštannjuolggadusa. 

Bargui laktáseaddji eará dieđut

Geahččalanáigi 4 mb. Mii soaitit ávkkástallat dán rekryteremis filbmajearahallama oassin válljenproseassas. Jearahallangielat leat suoma- ja sámegiella. Mii sávvat, ahte lavttát ohcamuššasat mielde du CV. Ohcciid jearahallamiid sáhttet álggahit juo ohcanáiggi siste. Barggu figget deavdit jođáneamos lági mielde. 

THL lea árvvuidis mielde ovttaveardásašvuođa ofelaš. Mii sávvat, ahte barggu ohcet iešguđet ahkásaš olbmot ja iešguđet sohkabeliide gullevaš olbmot. THL ovttaveardásašvuođa- ja dásseárvoplána mielde válljejumis sáhttá ollašuhttit positiivvalaš sierrameannudeami máŋggabealagis bargoveahkaráhkadusa ovddideami várás.

Barggu ohcamii guoski dieđut

Oza barggu elektrovnnalaččat dán liŋkka bokte. (Valtiolle.fi)

Sáhtát goittotge ohcat dán bargosaji maiddái sáddemiin iežat ohcamuša čujuhussii, mii gávdno vulobealde. Sihke ohcamušas ja konfaluhtas berre namuhit ohccojuvvon barggu ID-nummira. Ohcamušat eai máhcahuvvo.
Terveyden ja hyvinvoinnin laitos
PL 30
00271
Helsinki

Anarâškielâ (Inarinsaame)

Pargonomâttâs

Vuávájeijee

Vuáđutiäđuh

Pargo álgá 1.11.2023 tâi sopâmuš mield. Pargo lii meriáigásâš já tot tiävdoo nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Pargo pištá suullân ive já nohá majemustáá 31.12.2024.

Pargo kuvvim

Pargo sajaduvá Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs (THL) Oovtâviärdásâšvuotâ-ohtâduv Enâmânvarrim já kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuotâ -tiimin. Vuávájeijee pargo lii uási Mielâtiervâsvuotâstrategia pargoubâlâšvuođâst ivvijd 2023-2024. Pargo ääigi lii ulmen ovdediđ romanij já sämmilij mielâ pyereestvaijeem. Vuávájeijee tuáimá sämmilij pyereestvaijeem já eromâšávt mielâtiervâsvuođâ äššitobden oovdedmáin il. sämmilij huámášumán väldim THL:st porgum pargoost sehe sämikielâlij mielâtiervâsvuođâ ovdedeijee materialij juvsâttetteevuođâ já  finnimvuođâ. Vuávájeijee meid oovded kulttuurlii kompetens nanosmume sosial- já tiervâsvuotâsyergi áámmátlij kooskâst ovdâmerkkân olášutmáin škovliimijd, pyevtitmáin materialijd já viestâdmáin. Pargo tipšom várás pyeremus aapijd addel tohálâš ollâškovlâtođhos sehe vuáttámušah sosial- já/tâi tiervâsvuotâsyergist. Mij vyerdip occest hárjánem sämisiärváduvâiguin porgâmist, sämikielâlij sosial- já tiervâsvuotâsyergi palvâlusâi tuáimei tubdâm já sämikielâ tááiđu. Mij anneep hiättun hárjánem kulttuurmiäldásâžžân heiviittum palvâlusâi vuáváámist. Pargo tipšom váátá šiev oovtâstpargo- já vuáruvaiguttemtááiđuid, njyebžilvuođâ, jiešráđálâšvuođâ sehe kiärgusvuođâ mađhâšiđ. Paargon väljejum olmooš parga noonâ oovtâstpargo čonâsjuávhuiguin sehe Sämitiggijn.

Páálkán lohtâseijee tiäđuh

Pargo sajaduvá Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtáásán 7, mast pargokuáhtásâš pälkki lii 2917,68 €/mp. Pargoost máksoo ton lasseen persovnlii pargočođâldâsân vuáđuduvvee päälhiuási (uđđâ pargest táválávt enâmustáá 18 %, mii sorjo ulmuu tááiđuin já pargohárjánmist).

Hiäđuh

THL:st láá njyebžilis pargoääigih, moi keežild lii máhđulâš sovâttiđ pargo já rijjâääigi oohtân. Pargeehiäđuh siskeldeh meid vijđes pargotiervâsvuotâpalvâlusâid sehe lihâdem-, kulttuur-, pyereestvaijeem- já peivipurrâmâšhiäđu. THL virgáduvâst láá maŋgâ toimâsaje. Mii toimâsajeh láá Helsigist, Kuopiost, Tamperest, Tuurkust já Oulust. Pargo soijimsaajeest puáhtá sooppâđ. Máhđulâšvuotâ vijđes káiduspaargon, mut mađhâšemkiärgusvuotâ tiätu aaigij meid THL Helsig toimâsajan. Mätkikoloi sajanmäksimist mij nuávdittep staatâ mađhâšemnjuolgâdus.

Paargon lohtâseijee eres tiäđuh

Keččâlâddâmäigi 4 mp. Mij sättip meid kevttiđ taan rekrytistmist iššeen videosahhiittâllâm valjimproosees uássin. Sahhiittâlmist kiävttojeh suomâkielâ já sämikielâ. Mij tuáivup, et tun lahtah ucâmušân fáárun jieijâd CV. Occei sahhiittâlmijd puáhtá algâttiđ uuccâmääigi. Mij keččâlep tevdiđ pargosaje nuuvt jotelávt ko máhđulâš. 

THL lii árvuidis miäldásávt oovtâviärdásâšvuođâ njunošjottee. Mij tuáivup, et paargon oceh maaŋgâihásiih já jieškote-uv suhâpiälásiih ulmuuh. THL oovtâviärdásâšvuotâ- já täsiárvuvuávám miäldásávt valjiimist puáhtá olášuttiđ positivlii sierânâskohtâlem maaŋgâpiälásii pargoviehâráhtus ovdedem várás.

Pargo ucâmân kyeskee tiäđuh

Uusâ pargo šleđgâhámásávt taan liiŋkâ peht. (Valtiolle.fi)

Tun puávtáh kuittâg uuccâđ taam pargosaje meid tooimâtmáin jieijâd ucâmuš vuoluubiäláá čujottâsân. Sehe ucâmušâst já kirjeulgguust kalga mainâšiđ uccum pargo ID-nummeer. Ucâmušah iä macâttuu.
Terveyden ja hyvinvoinnin laitos
PL 30
00271
Helsinki

Nuõrttsääʹmǩiõll (Koltansaame)

Tuâjjnõmmõk

Plaaneeʹjj

Vuâđđteâđ

Tuâjj älgg 1.11.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Tuâjj lij mieʹrräiggsaž da tõt tiuddeet vueiʹtlva sõrgg. Tuâjj peštt nuʹt eeʹjj da põõtt mââimõõzzâst 31.12.2024.

Tuâj kovvõs

Tuâjj sâjjdâtt Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam stroiʹttel (THL) Õõutverddsažvuõtt-juâkkaz Jânnmaseʹrddem da kulttuursaž määŋgnallšemvuõtt -tiiʹme. Plaaneeʹj tuâjj lij pieʹǩǩ Miõltiõrvâsvuõttstrategia tuâjjobbvuõđ iiʹjjid 2023–2024. Tuâjast viiǥǥât ooudâs romaanʼniiʹǩǩi da säʹmmlai miõl pueʹrrvââjjam. Plaaneeʹjj tåimm säʹmmlai pueʹrrvââjjam da jeäʹrben miõltiõrvâsvuõđ äʹšštobddjen viiǥǥeeʹl ooudâs jm. säʹmmlai lokku välddmõõžž THL:st tuejjeem tuâjast di sääʹmǩiõllsai miõltiõrvâsvuõđ ooudâsviikki materiaali âsttjemvuõđ da vuäǯǯamvuõđ. Plaaneeʹjj veekk še ooudâs kulttuursaž kompeteeʹns raavummuž sosiaal- ja tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩi kõskkvuõđâst ouddmiârkkân škooultõõzzi čõõđ viikkmõõžž da materiaali puuʹttummuž da saakkummuž veäkka. Tuâj hååid beäʹlnn pueʹrmõõzz õudldõõzz õudd suåvlaž õllškooultuʹtǩǩõs di ǩiččlâsttmõš sosiaal- da/leʹbe tiõrvâsvuõttsueʹrjest. Vueʹrddep ooccjest ǩiõččlâsttmõõžž sääʹmõutstõõzzivuiʹm tuâj tuejjummšest, sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj kääzzkõõzzi toiʹmmjeeʹji tobddmõõžž da sääʹmǩiõli tääid. Ǩiõččâp pueʹrren ǩiõččlâsttmõõžž kulttuurmeâldliʹžžen tuejjeem kääzkõõzzi plaanummmšest. Tuâj håiddmõš õudldad šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid, šiõttõõllâmvuõđ, jiõččaltteemvuõđ di maatkčemvaalmâšvuõđ. Tuõjju vaʹlljum tuâjjlaž tuejjad aktiivlaž õhttsažtuâj čõõnâsjooukivuiʹm di Sääʹmtiiʹǧǧin.

Paʹlǩǩummša õhttneei teâđ

Tuâjj sâjjdâtt Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam stroiʹttel päʹlǩǩriâžldõõǥǥ õõlǥtemvuõtt-tässa 7, koʹst tuâj meâldlaž päʹlǩǩ lij 2917,68 €/mp. Tuâjast määuʹset lââʹssen persoonlaž tuâjjspraavmõʹšše vuâđđõõvvi päʹlǩǩvueʹzz, (ođđ tuâjjlast täujja jäänmõsân 18 % ǩidd ååreeʹl oummu silttummšest da tuâjjǩiõččlâsttmõõžžâst).
Ouddõõzz: THL:st liâ šiõttõõllâmnallšem tuâjjääiʹj, kook vueiʹtlvâʹstte tuâj da âsttääiʹj õʹhttesuåvtummuž. Tuâjjlažkåʹddouddõõzz âʹnne seʹst še pueʹr tuâjjtiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid di liikkeem-, kulttuur-. pueʹrrvââjjam- da peiʹvvporrmõšouddõõzz. THL tåimm määŋgpäikksiʹžžen konttren. Tåimmpääiʹǩ liâ Heʹlssnest, Kuopiost, Tamperest, Turkust da Oulust. Tuâj sâjjdâʹttempääiʹǩest vueiʹtet suåppâd. Vueiʹtlvažvuõtt veiddsõs ougglõstuõjju, leša maatkčemvaalmâšvuõtt pooddi mieʹldd še THL Heʹlssen tåimmpäikka. Mäʹtǩǩ-kuuli koʹrvvummšest jääʹǩǩtep riikk maatkčemvuâkkõõzz.

Jeeʹres tuõjju õhttneei teâđ

Ǩiččlõddâmäiʹǧǧ 4 mp. Vueiʹttep äuʹǩǩeed täʹst rekrytâsttmõõžžâst videomainsâttmõõžž pieʹǩǩen vaʹlljemproseeʹss. Mainstâttmõõžžâst ââʹnet lääʹddǩiõl da sääʹmǩiõl. Tuäivvap, što õhttääk ooccmõʹšše mieʹldd jiijjad CV. Ooccji mainstâttmõõžž vueiʹtet altteed juʹn ooccâmpoodd. Tuâjj ǩiččlõõđât tiuddeed vueiʹtlva sõrgg. 

THL lij äärveez meâldlânji õõutverddsânji puuʹttčuäʹjteei. Tuäivvap ooccjen jeeʹres âkksaid da jeeʹres sooǥǥbeäʹl åårrai oummuid. THL õõutverddsažvuõtt- da tääʹssärvvplaan meâldlânji vaʹlljummšest vueiʹtet teâuddjâʹtted positiivlaž spesiaalciʹsttjummuž määŋgpeällsaž tuâjjlažkåʹddrajjâz ooudâsviikkmõššân.

Tuâj ooccmõõžž kuõskki teâđ

Ooʒʒ tuâj liâđglânji tän liiŋk pääiʹǩ. (Valtiolle.fi)

Vuäitak kuuitâǥ ooccâd tän tuâjjpääiʹǩ še tååimteeʹl ooccmõõžžad vueʹlnn åårrai addrõʹsse. Nuʹt ooccmõõžžâst ǥu konfeârtâst âlgg iʹlmmted ooʒʒmad tuâj ID-nââmar. Ooccmõõžžid jeät maaccât.
Terveyden ja hyvinvoinnin laitos
PL 30
00271
Helsinki

Maahanmuutto ja kulttuurinen moninaisuus Maahanmuutto ja kulttuurinen moninaisuus