HPV-čuâggamtaalkâs suõjjad määŋgain poorrikõõvin
HPV-čuâggamtaalkâs suõjjad papilloomaviruuzz tuejjeem poorrikõõvin da tuõttšõs hääiʹtain. Čuâggamtalkkâz vuäǯǯa määustaa puk 10–12-ekksa leʹbe 5.-6.-klaass škooulneeʹǩǩ škooultiõrvâsvuõđhuâlast. Čuâggamtaalkâs kooll Lääʹddjânnam meersiʹžže čuâggtõsprograʹmme.
Čuâggtõsraiddu koʹlle kueʹhtt meäʹr. 15 eeʹjj tiuddâm meäʹrid uuʹdet kolmm.
Lij vääžnai suõjjõõttâd ääiʹjeld
Papilloomaviruuzz liâ almmjallaž. Čuâggamtalkkâztaa âlddsin puk vuäǯǯa njuämmʼmõõžž juʹn nuõrrpooddâst. Virus paššan leeʹšǩ da njeuʹllõsnjeeuʹd pääiʹǩ, tääuʹjmõsân õhttmõõžžâst. Njuämmʼmõõžž vuäitt kuuitâǥ vuäǯǯad, håʹt-i vuõigg õhttmõš ij ni šõõddči. Tõʹnt ni kondoom âânnmõš ij suõjjâd aaibâs njuämmʼmõõžžâst.
Lij vääžnai väʹldded čuâggamtaalkâs samai ääiʹjeld ouddâl ǥu lij õsttâm vuäǯǯad njuämmʼmõõžž. Lââʹssen čuâggamtalkkâz viõhss lij nuõrben pueʹrab. Tâʹl čuâggamtaalkâs vuäǯǯ oummu organiism puuʹtʼted pueʹrben vueʹsttaunnsid papilloomaviruuzzi vuâstta.
HPV-čuâggamtaalkâs õudd samai pueʹr suõj
Papilloomaviruuzz tuejjeem infektio lij tääuʹjmõsân oudldõsteʹm da rääj mõõnni, leša juõʹǩǩ lååjad oummust tõt kuʹǩǩan da vuäitt tuejjeed poorrikõõv vuõsstääʹzzid. Täin pieʹǩǩ õuddne poorrikõppân. Õõudǩiõʹtte ij vueiʹt tieʹtted, ǩii vuäǯǯ poorrikõõv.
Kueʹhtt meäʹr čuâggamtalkkâz rääjj suõj, koin lij vuõittum tuʹtǩǩummšin cõggâd âlddsin 100 % čuâggamtalkkâz käʹttmi HPV-šlaaji tuejjeem infektioin. Tuʹtǩǩummuž čuäʹjte, što suõjj vuäitt leeʹd še tuõđi kuʹǩesäiggsaž, leʹbe lååieeʹjji piʹštti.
Šuurmõs poorrikõppriskk õhttan kuõʹhtte papilloomaviruʹsse (virus-šlaaj 16 da 18), koid vuâstta čuâggamtaalkâs taʹrjjad samai pueʹr suõj.
Papilloomavirus tuejjad poorrikõõvid nuʹt neezznid di åummaid. HPV-čuâggtõõzzin vueiʹtet cõggâd Lääʹddjânnmest nuʹt 300 poorrikõõv eeʹjjest. Täin nuʹt kuälmadvueʹss liâ åummai poorrikõõv.
Papilloomaviruuzz tuejjee:
- Vuõbddčeäppat, njuõckkčoddi da vuulvi poorrikõõvid
- Pieʹǩǩ vueiʹv-da čeäppat paaiʹǩi poorrikõõvin
- Pieʹǩǩ peniizz poorrikõõvin
- Pieʹǩǩ põttčââʹlmpoorrikõõvin
Neezznin takai lij vuõbddčeäppat poorrikõpp da åummain njiõlõkrääus poorrikõpp. Pieʹǩǩ papilloomaviruuzzi tuejjeem poorrikõõvin ij leäkku vueiʹtlvaž vuâmmšed ääiʹjeld. Täid še poorrikõõvid vueiʹtet cõggâd HPV-čuâggamtalkksin.
HPV-čuâggtõõzzi peäʹlest pueʹttiääiʹjest ânnʼjõõžž hääʹrvab puâccje da jäʹmme õõudâst peäggtum poorrikõõvid.
Čuâggamtaalkâs suõjjad še jeeʹres hääiʹtain
Papilloomaviruuzz tuejjeem sieʹm-muttâz liâ måtmvuâra nuʹt lääiʹv, što tõk õõlǥte pâi seuʹrrjummuž. Seuʹrrjummša jouddmõš vuäitt kuuitâǥ leeʹd tåskkai leʹbe põõlteei.
Tuõttšõs põõrrikõõv vuõsstääʹssen õuddnam sieʹm-muttâz jaukkeet kiruurglânji. Täid tååimid õhttneei hääiʹt da riisk liâ jeeʹresnallšeeʹm tõn mieʹldd, koon vaard vueʹzzest lij kõõččmõš. Ouddmiârkkân vueiʹv da čeäppat pääiʹǩ čuõppmõõžžin vueiʹtte šõddâd njiõllmõʹšše, mainstummša da ålggvuâkka õhttneei hääiʹt.
Vuõbd da vuõbddčeäppat päikka tuejjuum kiruurglaž tååim peäʹlstes vueiʹtte tuejjeed siõmeteʹmesvuõđ leʹbe õuddäiggsa šõddummuž.
HPV-čuâggtõõzzi peäʹlest pueʹttiääiʹjest jäänbõs veäʹltt jõnn čuõppmõõžžin di šuõnstem- da sytostaatthååidain.
HPV-čuâggamtaalkâs lij toobdâs da staani
Čuâggtõsprograammâst ââʹnet Cervarix-čuâggamtalkkâz, kååʹtt lij leämmaž Eurooppâst âânnmõõžžâst eeʹjjest 2007. Lääʹddjânnmest čuâggamtaalkâs lij leämmaž mieʹldd niõđi meersaž čuâggtõsprograammâst juʹn eeʹjjest 2013 ääʹljeeʹl.
Lääʹddjânnmest Cervarix-čuâggamtalkkâz liâ õuddam pâʹjjel 533 000 meäʹr. Pukveeʹzz maaiʹlmveiddsânji tõn liâ õuddam juʹn pâʹjjel 90 miljoon meäʹr da tõt lij tuõttum staannʼjen.
Måkam hääiʹt čuâggamtalkksest vueiʹtte leeʹd?
Mâʹta pukin talkksin, še HPV-čuâggamtalkksin vueiʹtte leeʹd häiʹttvaikktõõzz. Puk jiâ tõid kuuitâǥ vuäǯǯ. Tääuʹjmõõzz liâ ouddmiârkkân čuâggõspääiʹǩ čueʹccem da ruâpssjõs, vueiʹvvkõpp, kõvštõõvvâmvuõtt, teäʹǩǩ-čuâccmõš leʹbe žaar šõddmõš.
Oudldõõzz äʹlǧǧe täujja mueʹdd suutk ǩeeʹjjest čuâggtõõzzâst da tõk mâʹnne rääj mueʹdd peeiʹv ǩeeʹjjest. Tõid vuäitt håiddad žaar- da čueʹccemtalkksin.
Tuõttšõs häiʹttvaikktõõzz, mâʹta viõusâs alleergla reaktio, liâ samai hääʹrv.
Lââʹssteâđaid papilloomaviruuzzi tuejjeem poorrikõõvin da HPV-čuâggamtalkksest vuäǯǯak škooultiõrvâsvuõđhoiʹddjeeʹjest.
