HPV-vaktsiin kaitseb mitut liiki vähktõve eest
HPV-vastane vaktsiin kaitseb papilloomiviiruse põhjustatud kasvajate ja raskete kahjustuste eest. Papilloomiviiruste põhjustatud vähivorme esineb nii naistel kui ka meestel.
HPV on lühend sõnadest Human Papilloma Virus. Eesti keeles tähendab see papilloomiviirust.
Kõigil lastel ja noorukitel on võimalus saada HPV-vastane vaktsiin tasuta
Vaktsiin on kantud riiklikku immuniseerimiskavasse. Soomes saavad kõik 10–12-aastased ehk 5. ja 6. klassi õpilased HPV-vastase vaktsiini tasuta.
Kui laps või nooruk ei ole mingil põhjusel 5.–6. klassis HPV-vastaseid vaktsiine saanud, võib ta saada neid tasuta ka põhikooli 7.–9. klassis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Vaktsineerimisskeemis on kaks annust. 15-aastastele ja vanematele tehakse kolm süsti.
Tähtis on ennast varakult kaitsta
Papilloomiviirused on levinud. Ilma vaktsiinita saavad pea kõik inimesed nakkuse juba noores eas. Viirus levib enamasti seksuaalvahekorra ajal naha ja limaskestade kaudu. Nakkuse võib saada ka siis, kui vaginaalset vahekorda ei toimu. Seepärast ei kaitse ka kondoomi kasutamine nakkuse eest.
Vaktsiin on kõige tõhusam noores eas manustades, kui nakatumine ei ole veel tõenäoliselt toimunud. Noorena suudab organism ka tõhusamini antikehi toota. Vaktsiin ei ravi olemasolevat nakkust, kuid see võib pakkuda kaitset tulevaste nakatumiste vastu.
HPV-vastane vaktsiin annab suurepärase kaitse
Papilloomiviiruse nakkus on enamasti sümptomiteta ja mööduv, kuid igal kümnendal nakatunul jääb nakkus püsima ning võib põhjustada vähi eelstaadiume, millest osad arenevad kasvajateks. Vähki haigestujaid ei ole võimalik prognoosida.
Suurim vähirisk on seotud kahe papilloomiviirusega tüübiga (viirustüübid 16 ja 18), mille vastu annab vaktsiinisari suurepärase kaitse. Uuringud näitavad, et kaitse kestab pikalt, arvatavasti mitukümmend aastat.
HPV-vastane vaktsiin ennetab mitmeid vähivorme
HPV-vastase vaktsiini abil suudetakse ennetada Soomes umbes 300 vähijuhtu aastas. Neist kolmandiku moodustavad meeste vähktõved.
Papilloomiviirused põhjustavad järgmisi kasvajaid:
- emakakaelavähk
- mõned tupe- ja vulvakasvajad
- osa pea- ja kaelapiirkonnakasvajatest
- osa peenisekasvajatest
- osa pärakukasvajatest
Naistel on enimlevinud kasvaja emakakaelavähk, meestel kurgumandlivähk. Mõningaid papilloomiviiruse põhjustatud kasvajaid ei ole võimalik varakult avastada, kuid neid on võimalik HPV-vastase vaktsiini abil ennetada.
Tänu HPV-vastasele vaktsiinile haigestutakse ja surrakse eelmainitud kasvajatesse edaspidi harvemini.
Vaktsiin kaitseb ka muude kahjustuste eest
Papilloomiviiruse tekitatud rakumuutused on mõnikord nii kerged, et need vajavad üksnes jälgimist. Jälgimine võib siiski tekitada ängistust või hirmu.
Vähi eelstaadiumiks arenenud raskemad rakumuutused eemaldatakse kirurgiliselt. Nende toimingutega on kahjustused ja ohud seotud olenevalt sellest, millise kehaosaga on tegemist. Näiteks pea- ja kaelapiirkonna lõikused võivad tekitada probleeme neelamise, rääkimise ja välimusega.
Emaka- ja emakakaelapiirkonna kirurgiliste toimingute tulemusena võib tekkida viljatus või enneaegne sünnitus.
Tänu HPV-vastasele vaktsiinile pääseb üha rohkem inimesi suurtest operatsioonidest ning kiiritus- ja tsütostaatikumravist.
HPV-vastane vaktsiin on tuntud ja ohutu
Soomes lisati HPV-vastane vaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi 2013. aastal.
HPV-vastaste vaktsiinide ohutust on põhjalikult uuritud. Maailmas on 2000. aastatel manustatud juba sadu miljoneid HPV-vastase vaktsiini annuseid ja vaktsineerimine on osutunud ohutuks.
Nii nagu kõigi ravimite korral, võib ka HPV-vastasel vaktsiinil olla kõrvaltoimeid. Neid ei esine siiski kõigil. Enimlevinud on näiteks süstekoha valu ja punetus, peavalu, halb enesetunne, lihasevalu või palavik.
Sümptomid tekivad harilikult paari ööpäeva jooksul pärast vaktsineerimist ja mööduvad mõne päevaga. Raviks võib kasutada palavikualandajaid või valuvaigisteid.
Raskemad kõrvaltoimed, näiteks tugevaid allergilisi reaktsioone, esineb väga harva.
Lisateavet papilloomiviiruse põhjustatud kasvajatest ja HPV-vastasest vaktsiinist saate oma õppeasutuse tervishoiutöötajalt.
Inimese papilloomivirus (HPV) (Vaccination-info.eu)