Kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõš

Huom! 

Alla olevat saamenkieliset sivut on julkaistu ennen hyvinvointialueille siirtymistä. Tästä syystä teksteissä käytetään vielä kunta-sanaa.

Lääʹmes oummu kääzzkõõzzi tarbb âlgg ärvvtõõllâd, što suʹnne vueiʹtet plaaneed suåppi kääzzkõõzzi obbvuõtt. Kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõõžžâst sosiaaltuâjjlaž da lääʹmes ooumaž mâʹnne õõutsââʹjest čõõđ tõn:

  • måkam äʹššneeʹǩǩ jieʹllemvueʹǩǩ lij da
  • måkam vieʹǩǩ da tuärjjõõzz son taarbaš.

Mieʹldd ärvvtõõllmõõžžâst vuäitt leeʹd še lääʹmes oummu roodnairuått leʹbe jeeʹres suʹnne õõldâsooumaž leʹbe taarbšeen suu lääǥǥlaž eeʹttǩeeʹjes.

Ärvvtõõllmõõžž poodd lääʹmes ooumže âlgg čiõlggeed suu lääʹjjšiõttummša vuâđđõõvi vuõiggâdvuõđ da õõlǥtemvuõđ di jeeʹresnallšeeʹm vaajtõsmääin kääzzkõõzzi raajjmõõžžâst. Kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõš âlgg altteed mââʹjeeǩâni da tuejjeed loʹppe määiʹnteʹmes mââʹjõõzztaa. Ǩirrsallaž kääzzkõõzz aʹlǧǧe riâššâd lääʹmes ooumže tâʹlles.

Kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõõžž vuâđald raajât kääzzkõsplaan. Lääʹmes ooumaž vuäitt jiõčč raukkâd kååʹdd sosiaaltååimast kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõõžž.

Säʹmmlai lääʹmes oummui kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõõžžâst, kääzzkõsplaanummšest da kääzzkõõzzi raajjmõõžžâst puäđči leeʹd vueʹlǧǧemsââʹjjen äʹššneeʹǩǩ da suu piârrjes ǩiõllʼlai da kulttuursa jiijjâsnallšemvuõđi tobddmõš di äʹššneeʹǩǩ vuässadvuõđ staanummuš âʹlddõhttsažkååʹddest vueiʹtlva puârast. Håʹt äʹššneǩ da tuâjjlaž mainsteʹče seämma ǩiõl, kulttuurjeäʹrdõõzz kaʹnnat väʹldded lokku äʹššneǩvueʹjjest.

Kääzzkõsplaan 

Kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõõžž lopp-pohttmõššân raajât kääzzkõsplaan. Tõt lij ǩeerjlaž plaan tõin kääzzkõõzzin da tuärjjummšin, koid lääʹmes ooumaž taarbaš piʹrǧǧummšes diõtt juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest. Kääzzkâʹsttemplaaʹne âlgg mieʹrǩǩeed pââjas še äʹššneeʹǩǩ jiijjâs vuäinlmõš, håʹt-i tõt järrneʹči tuâjjla vuäinlmõõžžâst.

Veʹrǧǧniiʹǩǩin lij läkka vuâđđõõvi õõlǥtemvuõtt raajjâd kääzzkõsplaan tâʹl, ǥu kõõččmõš ij leäkku kõskkäiggsaž vuäʹpstõõzzâst da ohjjummšest leʹbe ǥu plaan raajjmõš ij muđoi leäkku jeärsmeei taarbteʹm. Kääzzkõsplaan vuäitt leeʹd nõõmuum še äʹššneǩplaanân.

Spesiaalhuâllprogramm 

Spesiaalhuâl vuäǯǯai ooumže raajât ǩeerjlaž spesiaalhuâllprogramm (EHO), koozz mieʹrǩǩeet pââjas tõk kääzzkõõzz da tuärjjummuž, koid ooumaž vuäǯǯ ouddnemvââʹǩǩlääʹjj vuâđald. EHO ij leäkku plaan pâi tuʹmmstõk tõin kääzzkõõzzin, koid ooumaž vuäǯǯ ouddnemvââʹǩǩlääʹjj nuäjja.

Lääʹmes oummust lij subjektiivlaž vuõiggâdvuõtt tõid kääzzkõõzzid da tuärjjummšid, kook liâ mieʹrǩǩuum suʹnne pââjas spesiaalhuâllprograʹmme. Tät miârkat, što kååʹdd âlgg riâššâd kõõččmõõžžâst åårrai kääzzkõõzzid tõn mieʹrrteäʹǧǧvueʹjjest soorčǩani.

Kääzzkõõzzi ooccmõš 

Tåʹlǩ lääʹmes ooumže rajjum kääzzkõsplaan ij uuʹd vuõiggâdvuõđ kääzzkõõzzi vuäǯǯmõʹšše, pâi kääzzkõõzzid âlgg äännad jeeʹrab leʹbe tõin âlgg vuäǯǯad tuʹmmstõk.

Äʹšš vuäitt šõddâd sosiaalhuâlast jåʹttʼtemnalla õhttvuõttvälddmõõžžin, koon ij taarbâž leeʹd ǩeerjlaž leʹbe jääʹǩǩted mõõn-ne snäätnas maall. Kääzzkõõzz kuõskki ooccmõš vuäitt nuʹt leeʹd še njäälmlaž da tõt vueiʹtet tuejjeed håʹt plaaneemproseezz looppâst. Ooʒʒi da sosiaaltuâjjla vuõiggâdvuõttstaan diõtt da ääʹšš soojji håiddmõõžž staanmõššân ooccmõš lij kuuitâǥ šiõǥǥ tuejjeed pâi ǩeerjlânji. Ǩirrlaž vueʹjjin kääzzkõõzzin âlgg tuejjeed tuʹmmstõk kääzzkõsplaaneemtaa.

Koid-ne kääzzkõõzzid ooccât vaalmâš lomaakkin, koid vuäǯǯ sosiaaltååimast leʹbe dommkååʹdd interneʹttseeidain. Täujja ooccmõš šâdd kuuitâǥ friijâld tuejjuum ǩeerjlaž leʹbe njäälmlaž ooccmõõžžin.

Friijâld tuejjuum ooccmõõžžâst aʹlǧǧe pueʹtted õlmmsa kuuitâǥ puõʹtti ääʹšš:

  • Mâiʹd kääzzkõõzzid ooccât, da ǩii tõn äänn
  • Mõõn diõtt oocci taarbaš kõõččmõõžžâst åårrai kääzzkõõzz: täin vueʹzzin lij šiõǥǥ särnnad čiõlggsânji da tääʹrǩeʹld, mäʹhtt vââʹǩǩ häiʹtt ooʒʒjest juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllem, da mäʹhtt vueʹǩǩ annum kääzzkõõzz vuäǯǯmõõžž mâŋŋa hiâlptââvv

Tuʹmmstõk 

Miõttmin kääzzkõõzzin âlgg tuejjeed pâi ǩeerjlaž tuʹmmstõk. Tuʹmmstõõǥǥâst vuäitt še äännad muttâz.

Mäʹhtt kääzzkõõzzâst tuejjummu tuʹmmstõʹǩǩe vuäitt äännad muttâz?

Ǥu vuõǯǯak veʹrǧǧneeʹǩǩest tuʹmmstõõǥǥ, koozz haaʹlääk äännad vuõiǥõõzz, alttâd looǥǥeeʹl tuʹmmstõʹǩǩe õhttuum muʹttemooccâmvuäʹpstõõzzid. Toiʹmme tõi meâldlânji da raaj ǩeerjlaž vuõiǥeemkaiʹbbjõs leʹbe läittmõš. Ǩeeʹrjet ooccmõʹšše puõʹtti aaʹššid:

  • nõõmad, addrõs, tuʹmmstõõǥǥ teâđ (peiʹvvmieʹrr da ǩii tuʹmmstõõǥǥ lij õuddam)
  • čiõlggsânji tõt, mâiʹd õõlǥtak (ouddmiârkkân snäätnas tuʹmmstõk âlgg jaukkeed da tuʹnne âlgg miõttâd ooccmad kääzzkõs) di
  • vuâđđõõttmõõžž, kooi diõtt samai tuʹnne âlgg miõttâd ooccmad kääzzkõs (säärn, što leäk lääʹmes ooumaž da lââʹssen seʹlvved, mäʹhtt vââʹǩǩ očndââtt, da mäʹhtt kääzzkõs hiâlpat vueʹjj da nuʹt ooudâs)
  • Lââʹzzet mieʹlddõssân vueiʹtlva dåhttartuõđštõõzz, fysio- leʹbe toiʹmmjemterapeeuʹti ceâlkalm di jeeʹres äšša õhttneei äʹššǩeeʹrj.

Muuʹšt vuõltteed läittmõš uvddum mieʹrrääiʹjest, leʹbe muđoi tõn jiâ ǩiõttʼtõõl.

Lääʹmeskääzzkõõzzi äʹššneǩmääus 

Lääʹmeskääzzkõslääʹjj miârktum kääzzkõõzz liâ vuõss-sââʹjest määusteʹm, ǥu tõin vueiʹtlvââʹstet lääʹmes oummui piʹrǧǧummuš takainallšeeʹm jieʹllemtååimin da tuärjjeet sij vuässõõttmõõžžâs õhttsažkååʹdd tååimid. 

Še ouddnemvâkksaž oummui spesiaalhuâll lij määusteʹm, håʹt veʹt ouddmiârkkân ouddnemvââʹǩǩlääʹjj meâldlaž jälstummšest peʹrrjet tuõʹllʼjem-määus.

 Jååʹđtemkääzzkõõõzzin vueiʹtet peʹrrjed äʹššneeʹǩǩest jäänmõsân päiʹǩǩ-kååʹddest âânnmõõžžâst åårrai õõlmâs joottlõõǥǥ määus vaʹstteei leʹbe jeeʹres tõõzz veʹrddeemnalla åårrai mååžna mähss.