Lääʹmes oummui kääzzkõõzz

Huom! 

Alla olevat saamenkieliset sivut on julkaistu ennen hyvinvointialueille siirtymistä. Tästä syystä teksteissä käytetään vielä kunta-sanaa.

Täʹst vueʹzzest mõõnât čõõđ kõskksaž kääzzkõõzzid, koid lääʹmes ooumaž vuäitt vuäǯǯad. Ooumaž vuäitt vuäǯǯad vââʹjj vuâđald seämma-äiggsânji määŋg jeeʹres lääʹjj meâldlaid kääzzkõõzzid, jiâ-ka tõk jaukkâd nuuʹbbid meädda.

Lääʹmes oummust lij subjektiivlaž vuõiggâdvuõtt puõʹtti lääʹmeskääzzkõslääʹjj meâldlaid kääzzkõõzzid da tuärjjummšid, jõs son teâudd kääzzkõõzzi miõttâmkriteeʹrid. Kriteer liâ meäʹrtõllum juõʹǩǩ kääzzkõõzz pääiʹǩ jeeʹrab. Subjektiivlaž vuõiggâdvuõtt miârkat tõn, što kääzzkõõzz aʹlǧǧe riâššâd kååʹdd mieʹrrrteäʹǧǧvueʹjjest soorčǩani, jõs õudldõõzz kääzzkõõzz vuäǯǯam diõtt teâuddje: 

  • jååʹđtemkääzzkõõzz
  • kääzzkõsjälstummuš
  • peiʹvvtåimmjummuš
  • persoonlaž veäʹǩǩ 
  • aazzâlm muuttâstuâj di 
  • aazzlma kuulli neävv da aparaatt. (lääʹmeskääzzkõslääʹǩǩ 8 §, 8 b §, 8 c §)

Lääʹmeskääzzkõslääʹjj mieʹrrteägga čõnnum kääzzkõõzz da tuärjjummuž liâ peäʹlstes:

  • säuʹrsmâʹttemvuäʹpstõs
  • šiõttlõõvvâmvalmštõõttmõš
  • koʹrvvõs juõʹǩǩpeivvsain tååimin spraavdõõttâm diõtt taarbšem neävvain, mašinain da aparaattin
  • koʹrvvõs leiʹǧǧpiiutâskuulin
  • spesiaalporrmõškuul
  • jeeʹres lääʹmeskääzzkõslääʹjj miârktõõzz raajjâm diõtt taarbla kääzzkõõzz da tuärjjummuž.

Jõs lääʹmes ooumže lij rajjum spesiaalhuâllprogramm, suʹst lij subjektiivlaž vuõiggâdvuõtt tõid kääzzkõõzzid da tuärjjummšid, kook lij mieʹrǩǩuum spesiaalhuâllprograʹmme.

Jälstummuš lääʹmeskääzzkõslääʹjj mieʹldd 

Kääzzkõsjälstummšest tiuddvâkksiʹžžen ââʹnet oummu, kååʹtt vââʹjjes leʹbe puõccmõõžžâs diõtt taarbaš nuuʹbb oummu vieʹǩǩ juõʹǩǩpeivvsain tååimin spraavdõõttmõõžžâst juäʹtkkjeeinallšânji, suutk jeeʹres pooddin leʹbe muđoi takai jeäʹrab vââʹljest. Lââʹssen õudldõssân lij tõt, što ooumaž taarbaš kääzzkõsjälstummuž vieʹltǩani spraavdõõttâm diõtt takainallšmin jieʹllemtååimin.

Kääzzkõsjälstummša kooll vuõss-sââʹjest aazzâlm, kååʹtt vuäitt leeʹd:

  • jiijjâs aazzâlm,
  • kääzzkâʹsttempõõrt aazzâlm leʹbe
  • joukkjälstummuž leʹbe pååđjälstummuž räʹtǩǩummuš.

Kääzzkõsjälstummuž âânn seʹst še jälstummša da aarǥâst piʹrǧǧummša õhttneei vieʹltʼteʹmes kääzzkõõzzid. Tõk liâ ouddmiârkkân liikkummšest, teâvõõttmõõžžâst, čiistummšest da taalkeem huõl âânnmõš.

Kääzzkõsjälstummuš vueiʹtet riâššâd määŋg jeeʹresnalla, ouddmiârkkân persoonlain vieʹǩǩin, ruåđihååid tuärjjõõzzin, aazzâlm muuttâstuâjain da staanteʹlfonriâššmõõžžin. Täujja kääzzkõsjälstummuš riâžžât õhttõõleeʹl jeeʹres kääzzkõõzzid da tuärjjummšid. Kääzzkõsjälstummuš vuâđđââvv oummu persoonʼnallšemma kääzzkõsplaaʹne da lij määusteʹm.

Ouddnemvââʹǩǩlääʹjj meâldla jälstemkääzzkõõzz 

Spesiaalhuõllu vuõiggõttum oummuid vueiʹtet riâššâd jälstemkääzzkõõzzid še ouddnemvââʹǩǩlääʹjj vuâđald. Spesiaalhuâlast vueiʹtet peʹrrjed määus pâi tuõʹllʼjummšest. Tät ij kuõsk vuâlla 16-âkksa oummu vuäzztum, leʹbe vueʹjjest vuâlla suutk vuârast piiʹšti tuõʹllʼjummuž.

Tuõʹllʼjummša kuulli puk nåkam takainallšeeʹm kuul, kook šõõddče ooumže suu vââʹjjstes huõlǩani. Näkam tuõʹllʼjummša kuulli kuul liâ ouddmiârkkân vuåkrr, porrmõš da talkkâz di čääʹcc- da liâdggmääus. Vââʹjj diõtt taarbšeei kääzzkõõõzzin ij vuäǯǯ peʹrrjed määus. (Ouddnemvââʹǩǩlääʹǩǩ 1 da 2 §)

Aazzâlm muuttâstuâj di aazzlma kuulli neävv da aparaatt 

Kååʹdd âlgg koʹrvveed tiuddvâkksaž ooumže aazzâlm muuttâstuâjain di aazzlma ǩiddsânji kuulli neävvai da aparaatti haʹŋǩǩummšest šõddi mååžnaid kuulid, jõs liikkummuš leʹbe jeeʹres jiõččtuåimlaž spraavdõõttmõš põõšši aazzlmest tuejjad vââʹjj leʹbe puõccmõõžž diõtt ooumže takai jeäʹrab vaiggâdvuõđid. Lââʹssen õudldõssân lij tõt, što ooumaž taarbaš tõid vieʹltǩani spraavdõõttâm diõtt takainallšmin jieʹllemtuåimmjummšin.

Muuttâstuâji viâltʼteʹmesvuõtt vuâđđââvv tiuddvâkksaž oummu individuaalʼlaid taarbid. Lääʹmes oummust âlgg ouddmiârkkân leeʹd vueiʹttemvuõtt liikkeed aazzlmest jiõččnânji da ââʹnned aazzlma kuulli sõõʹjid, kook vueiʹtlvâʹstte oummu jiõččna piʹrǧǧummuž dååma.

Koʹrvveei aazzâlm muuttâstuâj vueiʹtte leeʹd ouddmiârkkân:

  • uusi koobdummuš da vieʹlti raajjmõš
  • laauǥlõõnj cõõǥteʹmvuõtt, ââʹneeʹl seʹst WC (nuuʹžniǩ) da čääʹccjođđsi muuttâstuâj
  • čuõvtemneävvmuuttâstuâj da kontraasti lââʹzztummuš 
  • vaʹstteei jeeʹres oummu põõšši aazzlmest spraavdõõttâmvuâla raajjâmtuâj.

Aazzâlm muuttâstuâjaid kooll lââʹssen cõgldõõzzi luäʹpttem aazzâlm vuõigg õõldâsvuõđâst, mâta šeelljast. Še muuttâstuâjai plaanummuš kooll pieʹǩǩen aazzâlm muuttâstuâjaid.

Koʹrvveei aazzlma kuulli neävv da aparaatt vueiʹtte leeʹd ouddmiârkkân:

  • kaggâmaparaatt
  • jieʹttaparaatt
  • vaʹstteei jeeʹres aazzlma ǩiddsânji piijjâmnallšeeʹm neävv da aparaatt.

Juõʹǩǩeivvsain tååimin spraavdõõttmõõžžâst taarbšem neävv, mašina da aparaatt 

Lääʹmes ooumaž vuäitt vuäǯǯad tuärjjõõzz juõʹǩǩpeivvsain tååimin taarbšeei neävvai, mašinai da aparaatti haʹŋǩǩummša. Tõi haʹŋǩǩeemkuulin koʹrvveet peäʹl.

Ouddnemvâkksai spesiaalhuõllu vuõiggõttum ooumaž vuäitt lââʹssen vuäǯǯad juõʹǩǩpeivvsain tuejjummšin taarbšeei neävvaid ouddnemvââʹǩǩlääʹjj vuâđald.

Tälkkamnallšeeʹm säuʹrsmâttmõõžž veäʹǩǩneävvaid meâtt õõlmâs tiõrvâsvuõđhuâll.

Veäʹǩǩvuõtt aaut haʹŋǩǩummša da muuttâstuâjaid 

Leiʹǧǧpiiutstem- da spesiaalporrmõškuul 

Koʹrvvõõzz leiʹǧǧpiiutstemkuulin vuäitt äännad, jõs vââʹǩǩ leʹbe puõccmõš tuejjad pihttsi takainallšeeʹm šõõrab leezztummuž, leʹbe jõs ooumaž ij vueiʹt ââʹnned kaaupâst vuõsttum pihttsid leʹbe käʹmmid.

Kuʹǩesäiggsânji da mieʹrrkõõski taarbšeei spesiaalporrmõõžž leʹbe spesiaalporrmõšvalmštõõzzi âânnmõõžžâst šõddi leiʹǧǧ kuulid vuäitt nuʹt diǥu äännad koʹrvvõõzz.

Piiutstummsa da spesiaalporrmõʹšše õhttneei kuuli koʹrvvummuš lij mieʹrrteägga čõnnum.

Piârhåidd 

Piârhååidain miârktet oummu hååid leʹbe jeeʹres pieʹǩǩ- leʹbe pirrsuutk piʹštti huõl âânnmõõžž riâššmõõžž piârhoiʹddjeei privattpõõrtâst leʹbe hååid taarbšeei oummu dååma. Piârhåidd vuäitt toiʹmmjed määŋgai jeeʹres kääzzkõõzzi riâššâmnääʹllen, da tõt vuäitt leeʹd kuʹǩes-leʹbe vuäʹniǩäiggsaž.

Vuäʹniǩäiggsaž piârhåiddan vueiʹtet riâššâd ouddmiârkkân lääʹmes oummu vuäʹniǩäiggsaž håidd da huõllâânnmõš leʹbe roodnairuåđpeâmmai luõvâsvuõđ äiggsaž håidd. Kuʹǩesäiggsiʹžžen piârhåiddan vueiʹtet riâššâd ouddmiârkkân oummu jälstummuž kääzzkõõzz. 

Kuʹǩesäiggsa lääʹmes päärna piârhååid vueiʹtet riâššâd ouddmiârkkân nåkkmin vueʹjjin, koin päärnaž taarbaš hååid da huõllâânnmõõžž, jiâ-ka puärrsi jieʹllemvueʹǩǩ da viõkkväär riʹjtte vaʹstteed tän taʹrbbe.

Vuäʹniǩäiggsaž huõllâânnmõš 

Ouddnemvâkksain oummuin lij vuõiggâdvuõtt vuäʹniǩäiggsaž- da kõskkäiggsažhoiddu. Tõn riâžžât täujja ouddnemvââʹǩǩlääʹjj meâldliʹžžen spesiaalhuâl kääzzkõssân. Kääzzkõõzz vueiʹtet riâššâd ouddmiârkkân piârhåiddan piârhoiʹddjeei leʹbe äʹššneeʹǩǩ dååma, privatt kääzzkâʹsttempõõrtin, piârluämmâttmõššân äʹššneeʹǩǩ dååma leʹbe joukkluämmâttmõššân suåvlaž pääiʹǩest leʹbe jeeʹres vaʹstteei äʹššnekka suåvlaž naaʹlin.

Håiddamnääʹl da –pääiʹǩ vaalšeen aʹlǧǧe väʹldded lokku äʹššneeʹǩǩ tuäiv da taarb. Vuäʹniǩäiggsaž- da kõskkäiggsažhååidast vueiʹtet peʹrrjed äʹššneǩmähssan tuõʹllʼjummšest šõddi kuul, leša ij jiõčč hååidast šõddi kuulid. Vuâlla 16-ekksiʹžže uʹvddem vueʹsstuõʹllʼjummuž šâdd leeʹd määusteʹm.

Ruåđihååid tuärjjõs 

Ruåđihååidain miârktet vuäʹmmoummu, lääʹmes leʹbe puõcci oummu hååid da huõl âânnmõõžž riâššmõõžž dommåårrmin roodnairuåđ leʹbe jeeʹres hååid taarbšeei oummu õõldâsoummu veäkka. Vueiʹvv-vuâkkõs lij, što håidd lij hååid taarbšeei oummu jiijjâs põõrtâst. Ruåđihååid tuärjjõõzz riâššâmvuâsttõs lij kååʹddest. Ruåđihååid tuärjjõs lij mieʹrrteägga čõnnum kääzzkõs.

Ruåđihååid tuärjjõs lij obbvuõtt, kååʹtt šâdd hååid taarbšeei ooumže uʹvddmin taarbšeei kääzzkõõõzzin di ruåđihoiʹddjeeja uʹvddmin håiddpääʹlǩest, luõvâsvuõđâst da ruåđihååid tuärjjeei kääzzkõõõzzin. Ruåđihååid tuärjjõõzz äänat kååʹdd sosiaaltååimast.

Pukin ruåđihåiddsuåppmõõžž tuejjeem roodnairuåđpeâmmjin lij vuõiggâdvuõtt uuʹccmõsân kueiʹt suutk kookka luõvâsäigga kalentermäänpââʹj mieʹldd. Roodnairuåđpeâmmjest lij lääʹjjmeâldlaž vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad luõvâsääiʹj kolmm suutk juõʹǩǩ nåkam kalentermäänpââʹj mieʹldd, koon poodd son lij kõskldõõvvteeʹm leʹbe occnjaž kõskldõõvvmõõžžin čõnnum hååid taarbšeei oummu hoiddu pirrsuutk leʹbe čõõđ ääiʹj juõʹǩǩ peeiʹv.

Persoonlaž veäʹǩǩ 

Persoonlaž veäʹǩǩ miârkat tiuddvâkksaž oummu vieʹltʼteʹmes veäʹǩǩtummuž dååma da doom åålǥbeäʹlnn. Lääʹmes oummust lij vuõiggâdvuõtt persoonlaž veäkka tâʹl, jõs son taarbaš nuuʹbb oummu vieʹǩǩ vieʹltǩani leʹbe tääuʹjeʹld:

  • spraavdõõttâm diõtt juõʹǩǩpeivvsain tooiʹmin, tuâjstes da mättʼtõõttmõõžžstes
  • vueiʹttem diõtt staarjõõttâd da vuässõõttâd õhttsažkååddlaid tååimid
  • tuõʹllʼjeeʹl sosiaalʼlaž kõskkvuõđid.

Persoonlaž vieʹǩǩ vuäǯǯmõõžž õudldõssân lij, što tiuddvâkksaž oummust lij "viõkkväärid meäʹrtõõllâd vieʹǩǩ siiskõs da raajjâmnääʹll". Lääʹmes oummust âlgg nuʹt jiõčč õlmmeed, måkam vieʹǩǩ son taarbaš. Tän ij kuuitâǥ taarbâž tuejjeed õhttu, pâi vieʹǩǩ vuäitt raukkâd ouddmiârkkân õõldâsoummuin.

Takainallšemma âkkõõvvmõʹšše õhttneei vieʹǩǩ taarb jiâ uuʹd vuõiggâdvuõđ persoonliʹžže veäkka.

Persoonla vieʹǩǩ vuäivva jeät ni še vueiʹt vaʹstteed vueiʹvv-vueʹzzest håiddjummša, hoiddu leʹbe valvvmõʹšše õhttneei taarbid.

Juõʹǩǩpeivvsaž tooiʹmid, mättʼtõõttmõʹšše da tuõjju âlgg miõttâd persoonla vieʹǩǩ vieʹltʼteʹmes taarb mieʹldd. Staarjõõzzid, õhttsažkååddlaž vuässõõttmõõžž da sosiaalʼla vuârrvaaiktõõzz tuõʹllʼjummuž diõtt persoonla vieʹǩǩ âlgg riâššâd uuʹccmõsân 30 čiâss määnpââʹjest.

Persoonla vieʹǩǩ taarbšeei oummui roodnairuåđ leʹbe õõldâsoummu vueiʹtte toiʹmmjed vieʹǩǩteeʹjen pâi, jõs tõt lij takai jeäʹrab loʹsses määinast lääʹmes oummu ouddõõzz meâldlaž.

Persoonlaž veäʹǩǩ lij määusteʹm.

Persoonla vieʹǩǩ vueiʹtet riâššâd:

  • tuâjjuʹvddimaallin
  • kääzzkõsliippin
  • kååʹdd jiijjâs tåimmjummšen leʹbe vuäʹsttemkääzzkõssân.

Liikkummuž tuärjjõs sosiaalhuâll-lääʹjjest 

Kåʹdd vuäitt riâššâd liikkummuž tuärjjeei kääzzkõõzzid vuõššân veʹt sosiaalhuâll-lääʹjj meâldliʹžžen sosiaalkääzzkõssân. Kåʹdd reäšš liikkummuž tuärjjeei kääzzkõõzzid ooumže, kååʹtt ij pââʹst jiõččnânji ââʹnned õõlmâs joottlõõǥǥ puõccmõõžž, vââʹjj leʹbe jeeʹres vaʹstteeisallaž toiʹmmjemoodd vueʹleei määin diõtt. Kääzzkõõzz vuäitt vuäǯǯad äʹššeem leʹbe jeeʹres juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllma kuulli taarb diõtt.

Liikkummuž tuärjjummuž vueiʹtet riâššâd puõʹtti čõõđ viikkâmnaaʹlin leʹbe tõi õhttummšin:

  • õõlmâs joottlõkneävvai âânnmõõžž vuäʹpstõõzzin da ohjjuum harjjtõõllmõõžžin
  • säʹttemkääzzkõõzz
  • joukkjååʹđtõssân
  • koʹrvveeʹl takssaautin, invatakssaautin leʹbe jeeʹres vaʹstteei vuejjamneävvain šõddi jååʹđtõõzzâst šõddi mååžnaid kuulid
  • jeeʹres suåvlaž naaʹlin.

Ooumaž ij vueiʹt vuäǯǯad individuaalʼla jååʹđtemkääzzkõõzzid, jõs son lij vuõiggõttum jååʹđtummšid leʹbe tõi kuuli koʹrvvummša jeeʹres lääʹjj nuäjja.

Lääʹmeskääzzkõslääʹjj meâldlaž jååʹđtõs - da säʹttemkääzzkõs 

Kååʹdd âlgg riâššâd tiuddvâkksaž ooumže mååžnaid jååʹđtemkääzzkõõzzid tõid õhttneeʹji säʹttemkääzzkõõzzineez.

Jååʹđtemkääzzkõõzzin miârktet oummu jälstemkååʹdd vuuʹdest šõddi jååʹđtõõzzid leʹbe âʹlddkooʹddid vuällai jååʹđtõõzzid, ouddmiârkkân takssauttmaaʹtǩid. Âʹlddkåʹdd vueiʹtet meäʹrtõõllâd nuʹt ciâlkkum toiʹmmjemnallšmen âʹlddkåʹdden, kuäʹss mieʹrrummšest vääʹldet lokku vââʹjjest leʹbe puõccmõõžžâst šõddi tarbb nåkkmid kääzzkõõzzid, kook jiâ leäkku vuäǯǯamnalla jälstemkååʹdd vuuʹdest.

Ooumže âlgg riâššâd säʹttemkääzzkõs, jõs ooumaž taarbaš nuuʹbb oummu vieʹǩǩ jååʹđtemkääzzkõõzz âânnmõʹšše nuʹt jiânnai, što takssaaut leʹbe invatakssaaut jååʹđteei uʹvddem veäʹǩǩ ij riʹjtte.

Tuâjj- da mättʼtõõttâm-määʹtǩ koʹrvveet tiuddvâkksaž ooumže obbvuõđstes. Lââʹssen ooumže puätt miõttâd uuʹccmõsân 18 õõutårra äʹššeem- da luõvâsääiʹj määʹtǩ määnpââʹjest.

Tiuddvâkksaž oummust vueiʹtet peʹrrjed jååʹđtemkääzzkõõzzin jäänmõsân õõlmâs joottlõõǥǥ mahssu vaʹstteei mähss leʹbe jeeʹres tõõzz veʹrddeemnalla åårrai mååžna mähss. Säʹttemkääzzkõs lij määusteʹm.

Tiuddvâkksaž ooumaž vuäitt vuäǯǯad liikkummša še persoonla vieʹǩǩ lääʹmeskääzzkõslääʹjj vuâđald.

Jååʹđtõõzz spesiaalhuâl čõõđ viikkmõššân 

Ouddnemvââʹǩǩlääʹjj meâldlaž spesiaalhuâl vuäǯǯai oummust lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad määustaa da jiijjâsvasttõsvuässõõzztaa jååʹđtõõzz, kook liâ suʹnne vieʹltʼteeʹm spesiaalhuâl vuäǯǯam diõtt.

Näkam jååʹđtõõzzi riâššmõš leʹbe tõin šõddi kuuli koʹrvvummuš lij spesiaalhuâllkruugg leʹbe spesiaalhuâl riâšši kååʹdd leʹbe kåʹddõhttõõzz vuâsttõõzzâst. Jååʹđtõõzz da tõi määusteʹmesvuõtt âlgg mieʹrǩǩeed pââjas ooumže tuejjeem spesiaalhuâll-prograʹmme, koozz mieʹrǩǩeet pââjas ooumže spesiaalhuâllan uʹvddemvuâla kääzzkõõzz.

Veäʹǩǩvuõtt aaut haʹŋǩǩummša da muuttâstuâjaid 

Kååʹdd sosiaaltåimm vuäitt koʹrvveed lääʹmes ooumže peäʹl liikkumšest taarbšeei jeeʹres ǥu tälkkamnallšeeʹm säuʹrsmâttmõõžž kruuʹǧǧe seʹst õõʹnni neävvai, mašinai da aparaatti haʹŋǩǩeemhââʹddest. Kõõččmõõžžâst lij lääʹmeskääzzkõslääʹjj meâldlaž tuʹmmjõʹsse vuâđđõõvvi tuärjjõståimm.

Kååʹdd sosiaaltåimm vuäitt miõttâd koʹrvvõõzz še aaut muuttâstuâji kuulin, kook liâ oummu vââʹjj diõtt vieʹltʼteeʹm. Näkam kuul šâʹdde ouddmiârkkân ǩiõttvaaldšemaparaattin, kååʹlezstuuʹl kaggâmaparaattâst di moottor da siiʹsǩsââʹj paakkeem-mašinast.

Vââʹjj õõlǥtem vieʹltʼteʹmes muuttâstuâj mottjeteʹmes maall auʹtte koʹrvveet tiuddmeärrsânji kååʹdd mieʹrrtieʹǧǧi sååʹvšem raajin. Näkam muuttâstuâj liâ jeäʹrbi mieʹldd:

  • vuejjamvaaldšemaparaatt
  • kååʹlezstuuʹl kaggâmaparaatt.

Aaut âânnmõõžž hiâlpteei aparaattin šõddi kuulin vueiʹtet koʹrvveed peäʹl. Tät miârkat lââʹssaparaattid, kook lij meärruum valmšteei tooiʹmest fabriikkâst auʹtte.

Lääʹmes ooumže vuäitt ooccmõõžžâst Piiđvaaldâšm miõttâd auttpiiđ maacctõõzz leʹbe vueʹlõõzz ođđ aaut haʹŋǩǩeemhââʹddest.

Peiʹvv- da tuâjjtåimmjummuš 

Peiʹvv- da tuâjjtåimmjummšin lij miârktõs ooudâs viikkâd lääʹmes oummui vuässadvuõđ da vueiʹtlvâžvuõđid tuâjjtâʹtted. Peiʹvv- da tuâjjtåimmjummuž obbvuõtt lij šiõǥǥ riâššâd njueʹbǯǯlânji lääʹmes oummu individuaalʼla taarbi pääiʹǩ.

Peiʹvvtåimmjummuž riâžžât ouddnemvâkksai spesiaalhuâll-lääʹjj leʹbe lääʹmeskääzzkõslääʹjj vuâđald. Peiʹvvtåimmjummuž riâžžât jeäʹrbi mieʹldd toiʹmmjemkõõskõõzzin, koin vuäitt leeʹd še tuâjjtåimmjummuž. Peiʹvvtåimmjummša ooʒʒõõđât sosiaaltuâjjla pääiʹǩ.

Peiʹvvtåimmjummuž riâžžât tuâjj- da toiʹmmjemkõõskõõzzin. Tåimmjummša kooll doom åålǥbeäʹlnn riâššum jiõččnaž jieʹllmest piʹrǧǧummuž tuärjjeei da sosiaalʼlaž vuârrvaaiktõõzz ooudâs viikki tåimmjummuž. Peiʹvvtåimmjummuš vuäitt ââʹnned seʹst ouddmiârkkân:

  • porrmõõžž raajjmõõžž,
  • liikkummuž,
  • saǥstõõllmõõžž,
  • luâđastjååttmõõžž,
  • kreevsõs tåimmjummuž di
  • sosiaalʼlaž tääidai harjjnâttmõõžž.

Peiʹvvtåimmjummuž âlgg riâššâd nuʹt, što tiuddvâkksaž ooumaž vuäitt vuässõõttâd tåimmjummša vitt peeiʹv neäʹttlest leʹbe tän hääʹrvben, jõs tõt lij lääʹmes oummu individuaalʼla taarb määin mieʹldd vuâđđõttum.

Päivitetty: