Vádulij ulmui palvâlusah

Huom! 

Alla olevat saamenkieliset sivut on julkaistu ennen hyvinvointialueille siirtymistä. Tästä syystä teksteissä käytetään vielä kunta-sanaa.

Taat uási kieđâvuš kuávdáš palvâlusâid, maid vádulâš olmooš puáhtá finniđ. Olmooš puáhtá finniđ jieijâs váádu vuáđuld siämmáá-áigásávt maaŋgâ jieškote-uv laavâ miäldásijd palvâlusâid, ađai toh iä luuvâ nubijdis meddâl.

Vádulii ulmust lii subjektivlâš vuoigâdvuotâ čuávuváid vádulâšpalvâlemlaavâ miäldásijd palvâlussáid já toorjâtoimáid, jis sun tiävdá palvâlusâi mieđettemkriterijd. Kritereh láá miäruštâllum jyehi palvâlus puotâ sierâ. Subjektivlâš vuoigâdvuotâ uáivild tom, et palvâlusâid kalga orniđ kieldâ meriruttâtiileest sorjohánnáá, jis iävtuh palvâlus finniimân tiävdojeh:

  • sáttupalvâlusah
  • palvâlemaassâm
  • peivitoimâ
  • persovnlâš iše
  • aassâmviste nubástittempargoh
  • aassâmviistán kullee anokáálvuh já piergâseh. (vádulâšpalvâlemlaahâ 8 §, 8 b §, 8 c §)

Meriruutân čonnâšum palvâlusah já toorjâtooimah vádulâšpalvâlempaavâ mield vist láá:

  • vajoidittemstivrim
  • vuáhádittemvalmim
  • sajanmäksim anokáálvuin, mašinijn já piergâsijn, moh tarbâšuvvojeh piäiválii elimist piergiimist
  • sajanmäksim paijeelmiärásijn pivtâskoloin
  • sierânâsraavâdkoloh
  • eres palvâlusah já toorjâtooimah, moh tarbâšuvvojeh vádulâšpalvâlemlaavâ ulme olášittem várás.

Jis vádulii ulmui lii rahtum sierânâstipšomohjelm, te sust lii subjektivlâš vuoigâdvuotâ tooid palvâlussáid já toorjâtoimáid, moh láá kirjejum sierânâstipšomohjelmân.

Aassâm vádulâšpalvâlemlaavâ mield

Palvâlemaassâmnjuolgâdusâin váduhávt vádulâžžân lohhoo olmooš, kote jieijâs váádu tâi puácuvuođâ keežild taarbâš nube ulmuu iše piäiválijn tooimâin piergiittâlmist jotkuuvávt, jieškođe-uv aaigijn pirrâmpeeivist tâi mudoi eromâš ennuv. Ton lasseen iähtun lii tot, et olmooš taarbâš palvâlemaassâm veltimettumeht vâi piergiiččij táválii elimân lohtâšuvvee toimâidiskuin.

Palvâlemasâmân kulá vistig-uv aassâmviste, mii puáhtá leđe:

  • jieijâs viste,
  • palvâlemtáálu viste tâi
  • čuávdus, mast olmooš áásá juávhust tâi piäđgui.

Palvâlemasâmân siskelduvvojeh meid asâmân já aargâst cevzimân lohtâšuvvee veltimettumis palvâlusah. Toh láá ovdâmerkkân jotemist, kárvudâtmist, čurgiimist já táálhudmist huolâttem.

Palvâlemaassâm puáhtá orniđ maaŋgâ náál, ovdâmerkkân persovnlijn iššijn, omâhâštipšo torjuin, aassâm nubástittempargoiguin já torvopuhelinorniistâlmijguin. Táválumosávt palvâlemaassâm uárnejuvvoo ovtâstitmáin maaŋgâlágánijd palvâlusâid já toorjâtooimâid. Palvâlemaassâm vuáđuduvá ulmuu jieijâs várás rahtum palvâlemvuáváámân já lii mávsuttem.

Ovdánemváddulaavâ miäldásiih aassâmpalvâlusah

Ulmui, kiäst lii vuoigâdvuotâ sierânâstiipšon, puáhtá orniđ aassâmpalvâlusâid meid ovdánemváddulaavâ vuáđuld. Sierânâstipšoost puáhtá peerrâđ máávsu tuše elettem uásild. Taat ij kuoskâ vuálá 16-ihásii ulmuu koskâttuvâi uárnejum, ađai keevâtlávt vuálá pirrâmpeeivi häävild pištee elettem.

Eeleetmân kuleh puoh tagareh táváliih manoh, moh šodâččii ulmui suu váádust huolâthánnáá. Tágáreh eeleetmân kullee manoh láá ovdâmerkkân láigu, purrâmâš já talkkâseh já čäci- já šleđgâmáávsuh. Váádu keežild tarbâšum palvâlusâin ij uážu peerrâđ máávsu. (Ovdánemváddulaahâ 1 já 2 §:h)

Aassâmviste nubástittempargoh já viistán kullee anokáálvuh já piergâseh

Kieldâ kalga sajanmäksiđ váduhávt vádulii ulmui aassâm nubástittempargoin já aassâmviistán kiddâgávt kullee anokáálvui já piergâsij skappuumist šaddee kuáhtulijd koloid, jis jotteem tâi mottoom eres jiešráđálâš cevzim fastâ aassâmvisteest toovât ulmui eromâš vädisvuođâid váádu tâi puácuvuođâ keežild. Ton lasseen iähtun lii tot, et olmooš taarbâš taid veltimettumeht vâi puávtáččij piergiittâllâđ táválij eellimtoimâidiskuin.

Nubástittempargoi veltimettumvuotâ vuáđuduvá váduhávt vádulii ulmuu persovnijd tárboid. Vádulii ulmust kalga ovdâmerkkân leđe máhđulâšvuotâ jotteeđ visteest jiečânávt já kevttiđ viistán kullee tiilijd, moi keežild ulmust lii máhđulâšvuotâ piergiđ jiečânávt pääihist.

Sajanmäksim vuálásiih viste nubástittempargoh pyehtih leđe ovdâmerkkân:

  • uuvsâi vijđedem já jorreestovliraampij rähtim
  • lávgumviste iästuttesvuotâ, ana sistees WC já čäcijotosij nubástittempargoid
  • čuovâi nubástittempargoh já kontrastij lasettem
  • eres siämmáásullâsiih huksimpargoh ulmuu fastâ aassâmvisteest.

Aassâmviste nubástittempargoid kuleh ton lasseen estui meddâlistem eidu aassâmviste ulgguubeln, nuuvt ko šiljoost. Meid nubástittempargoi vuávám kulá aassâmviste nubástittempargoi uássin.

Sajanmäksim vuálásiih aassâmviste anokáálvuh já piergâseh pyehtih leđe ovdâmerkkân:

  • luptimpiergâseh
  • larmâdempiergâseh
  • eres siämmáásullâsiih anokáálvuh já piergâseh, moh stellejuvvojeh aassâmviistán kiddâgávt.

Anokáálvuh, mašineh já piergâseh moh tarbâšuvvojeh piäiválii elimist piergiimist

Vádulâš olmooš puáhtá finniđ torjuu piäiválijn tooimâin tarbâšum anokáálvui, mašinij já piergâsij skappum várás. Toi uástimkoloin sajanmáksojeh peellin.

Olmooš, kiäst lii vuoigâdvuotâ ovdánemvádulij ulmui sierânâstiipšon, puáhtá ton lasseen finniđ piäiválijn tooimâin tarbâšum anokáálvuid ovdánemváddulaavâ vuáđuld.

Tálhudem várás adelum vajoidittem anokáálvuid mieđeet almolâš tiervâsvuotâtipšo.

Išeruttâ aauto skappum já nubástittempargoi várás

Paijeelmiärásiih pivtâs- já sierânâsraavâdkoloh

Sajanmáávsu paijeelmiärásij pivtâskoloi várás puáhtá uuccâđ, jis váddu tâi puácuvuotâ toovât tom, et pihtâseh koleh táváliist jotelubbooht, tâi jis olmooš ij pyevti kevttiđ tagarijd pihtâsijd tâi kammuid, moh láá käävpist finnimnáál.

Sajanmáávsu puáhtá uuccâđ meiddei tooid paijeelmiärásijd koloid, moh láá šoddâm sierânâsraavâd tâi sierânâsraavâdpyevtittâsâi kevttimist, jis äššigâs ferttee uástiđ taid kuhesáigásávt já jotkuuvávt.

Pihtâsáid já sierânâsravâdân lohtâšuvvee koloi sajanmäksim lii čonnâšum virgeomâhái meriruuđáid.

Peerâtipšom

Peerâtipšom uáivild tom, et ulmuu tipšom tâi mottoom eres uási- tâi pirrâmpiäiválâš aitârdem uárnejuvvoo peerâtipšoo jieijâs pääihist tâi tipšomnáál ulmuu pääihist. Peerâtipšom puáhtá leđe vyehi orniđ maaŋgâlágán palvâlusâid, já tot puáhtá leđe kuhes- teikkâ uánihisáigásâš.

Uánihisáigásii peerâtipšom puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân ko vádulii ulmuu kalga tipšođ tuše uánihis ääigi teikkâ ko suu kalga tipšođ talle ko omâhâštipšoo lii rijjâvuođâst. Kuhesáigásii peerâtipšom vyevi mield puáhtá orniđ ovdâmerkkân ulmuu asâmân lohtâšuvvee palvâlusâid.

Kuhesáigásii vádulii párnáá peerâtipšom puáhtá orniđ ovdâmerkkân tagarijn tábáhtusâin, main páárnáš taarbâš tipšom já aitârdem, iäge vanhimij eellimtile já vyeimih rijjttáá västidiđ taan táárbun.

Uánihisáigásâš aitârdem

Ovdánemvádulijn ulmuin lii vuoigâdvuotâ finniđ uánihisáigásii já koskâpuddâsii tipšo. Tot uárnejuvvoo táválávt ovdádemváddulaavâ miäldásâžžân sierânâstipšom palvâlussân. Palvâlus puáhtá orniđ ovdâmerkkân peerâtipšomvyevi mield peerâtipšoo tâi äššigâs pääihist, priivaat palvâlemtááluin, peerâlomittâssân äššigâs pääihist tâi juávkkulomittâssân toos hiäivulii saajeest tâi mottoom eresnáál, mii heivee äššigâsân.

Ko väljee tipšomtäävi já -saje, te kalga väldiđ huámmášumán äššigâs jieijâs tuoivuid já táárbuid. Uánihisáigásii já koskâpuddâsii tipšomist puáhtá peerrâđ äššigâsmáksun eeleetmist šoddâm koloid, mut ij taid koloid, moh láá šoddâm jieš tipšomist. Vuálá 16-ihásii várás adelum tievâsmittee elettem kalga leđe mávsuttem.

Omâhâštipšom toorjâ

Omâhâštipšom uáivild tom, et puáris, vádulii tâi pyeccee ulmuu tipšom já aitârdem uárnejuvvoo pääihist omâháá tâi kiännii eres tipšomnáál ulmui aldaaš ulmuu iššijn. Váldunjuolgâdus lii, et tipšom tábáhtuvá tipšomnáál ulmuu jieijâs pääihist. Omâhâštipšom torjuu ornimovdâsvástádâs lii kieldâst. Omâhâštipšom toorjâ lii čonnâšum virgeomâhái meriruuđáid.

Omâhâštipšom toorjâ lii ubâlâšvuotâ, mii ana sistees tipšomnáál ulmuu taarbâšlijd palvâlusâid já omâhâštipšoi adelum tipšompaalhijd, rijjâpeeivijd já palvâlusâid, moh tuárjuh omâhâštipšom. Omâhâštipšom torjuu puáhtá uuccâđ kieldâ sosialtooimâst.

Puoh omâhâštipšomsopâmuš ráhtám omâhâštipšoin lii vuoigâdvuotâ finniđ ucemustáá kyevti pirrâmpeeivi kukkosii rijjâääigi jyehi kalendermánuppaje várás. Omâhâštipšost lii laavâst siäđudum vuoigâdvuotâ finniđ kulmâ rijjâpeeivi puoh tagarij kalendermánuppojij várás, moi ääigi sun lii jotkuuvávt teikkâ siemin koskâlditmijguin čonnum tipšođ tipšomnáál ulmuu čoođâ pirrâmpeeivi tâi piäiválávt.

Persovnlâš iše

Persovnlâš iše uáivild váduhávt vádulii ulmuu veltimettumis išedem pääihist já pääihi ulgguubeln. Vádulii ulmust lii vuoigâdvuotâ persovnlii išán talle, jis sun taarbâš nube ulmuu iše veltimettumeht tâi ovttuu:

  • vâi piergiiččij jieijâs jyehipiäiválijn tooimâin, pargoin já uápuin
  • vâi puávtáččij puđâldiđ já uásálistiđ othsâškodálijd toimáid
  • vâi paijeentolâččij sosiallijd koskâvuođâid.

Persovnlii iše finnim iähtun lii, et váduhávt vádulii ulmust láá “ääpih miäruštâllâđ iše siskáldâs já olášittemvyevi”. Nuuvtpa vádulâš olmooš kalga jieš almottiđ, maggaar iše sun taarbâš. Taam ij kuittâg taarbâš porgâđ ohtuu, mut iše puáhtá pivdeđ ovdâmerkkân aldaaš ulmuin.

Taggaar tárbu išán, mii lohtâšuvá táválii puárásmuumân, ij addel vuoigâdvuođâ persovnlii išán.

Persovnlâš iše ij meidgin luávdi tagarijd táárbuid, moh lohtâšuveh iänáážin aaitârdmân, tipšomân tâi kocemân.

Piäiválijd toimáid, uápui jotemân já pargoi porgâmân kalga mieđettiđ persovnlii iše veltimettumis táárbu mield. Puđâldâsâi, ohtsâškode toimáid uásálistem já sosiallii koskâvuođâi paijeentoollâm várás kalga orniđ persovnlii iše ucemustáá 30 tijmed mánuppaajeest.

Persovnlii iše tarbâšeijee ulmui omâhááh tâi aldaaš ulmuuh pyehtih toimâđ išedeijen tuše, jis tot lii eromâš čielgâ aagâ keežild vádulii ulmuu hiäđu miäldásâš.

Persovnlâš iše lii mávsuttem.

Persovnlii iše puáhtá orniđ:

  • pargoadeleijeemallijn
  • palvâlussedâláin
  • kieldâ jieijâs toimân tâi uástupalvâlussân.

Jotteem toorjâ sosialtipšomlaavâst

Kieldâ puáhtá orniđ jotteem tuárjoo palvâlusâid vistig-uv sosialtipšomlaavâ miäldásâžžân sosialpalvâlussân. Kieldâ uárnee jotteem tuárjoo palvâlusâid ulmui, kii ij pyevti jiečânávt kevttiđ almolii jotoluv puácuvuođâ, váádu tâi mottoom eres siämmáásullâsii toimâmnaavcâ vyeledeijee suujâ keežild. Palvâlusâid puáhtá finniđ ášástâlmân tâi mottoom eres jyehipiäiválii elimân kullee táárbu keežild.


Jotteem torjuu puáhtá orniđ čuávuvái olášittemvuovijguin tâi taid ovtâstitmáin:

  • stivriimáin almolij jotteemfiävrui kevttim tâi stivriimáin tom hárjuttâllâm
  • satâččempalvâlusâiguin
  • juávkkusátuiguin
  • sajanmäksimáin taaksi, invataaksi tâi mottoom eres siämmáásullâsijn fiävroin tábáhtuvvee sáátuin šaddee kuáhtulijd koloid
  • motomáin eres hiäivulâžžân keččum vuovvijn

Olmooš ij pyevti finniđ priivaat sáttupalvâlusâid, jis sust lii vuoigâdvuotâ sáttoid tâi toi koloi sajanmäksimân mottoom eres laavâ vuáđuld.

Vádulâšpalvâlemlaavâ miäldásâš sáttu- já satâččempalvâlem

Kieldâ kalga orniđ váduhávt vádulii ulmui kuáhtulijd sáttupalvâlusâid já tooid lohtâšuvvee satâččempalvâlusâid.

Sáttupalvâlusah uáivildeh ovdâmerkkân ulmuu aassâmkode kuávlust šaddee sáátuid tâi sáátuid aldakieldáid, ovdâmerkkân taksimaađhijd. Aldakieldâ puáhtá miäruštâllâđ nuuvt kočodum toimâlâžžân aldakieldân, já talle miäruštâlmist váldoo huámmášumán váádust tâi puácuvuođâst šoddâm tárbu tagaráid palvâlussáid, moh iä lah finnimnáál aassâmkode kuávlust.

Ulmui kalga orniđ satâččempalvâlus, jis sun taarbâš nube ulmuu iše sáttupalvâlus kevttimist nuuvt ennuv, et taaksi tâi invataaksi vyeijee adelem iše ij rijttáá.

Pargo- já uáppumääđhih sajanmáksojeh váduhávt vádulii ulmui ollásávt. Ton lasseen sunjin kalga mieđettiđ ucemustáá 18 oovtâsuundág ášástâllâm- já rijjâääigi määđhi mánuppaajeest.

Váduhávt vádulii ulmust puáhtá peerrâđ sáttupalvâlusâin máávsu, mii lii enâmustáá siämmáá stuárusâš ko ličij almolii jotoluv máksu teikkâ toos viärdášuvvee máksu. Satâččempalvâlem ij määvsi maiden.

Váduhávt vádulâš olmooš puáhtá finniđ jotemân meid persovnlii iše vádulâšpalvâlemlaavâ vuáđuld.

Sáátuh sierânâstipšom olášittem várás

Ulmust, kote finnee ovdánemváddulaavâ miäldásii sierânâstipšo, lii vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá já jiešvástádâsosijttáá sáátuid, moh láá sunjin veltimettumeh sierânâstipšo finnim várás.

Tágárij sáátui ornim tâi tain šoddâm koloi sajanmäksim lii sierânâstipšompiiri tâi sierânâstipšom uárnejeijee kieldâ tâi kieldâovtâstume ovdâsvástádâsâst. Sáátuid já toi mávsuttesvuođâ kalga kirjiđ sierânâstipšomohjelmân, mii äššigâsân muuneeld vuávájuvvoo já moos puoh sierânâstipšompalvâlusah kirjejuvvojeh.

Ruđâlâš toorjâ aauto skappum já nubástittempargoi várás

Jis vádulâš olmooš skáppoo tagarijd mašinijd tâi piergâsijd, maid sun taarbâš jotteem várás já moh iä kuulâ tálhudem várás adelum vajoidittem siisâ, te kieldâ sosialtoimâ puáhtá sajanmäksiđ toi uástimhaddeest pele. Koččâmušâst lii vádulâšpalvâlemlaavâ miäldásâš kuorâttâllâmvuálásâš toorjâtoimâ.

Kieldâ sosialtoimâ puáhtá mieđettiđ sajanmáávsu meid koloin, moh šaddeh tagarijn aauto nubástuspargoin, moh láá ulmuu váádu keežild veltimettumeh. Tágáreh koloh šaddeh ovdâmerkkân kieđáinhaldâšempiergâsijn, jorreestoovli luptimmašinist já moottor- já sisâlieggejeijest.

Váádu keežild veltimettumis nubástittempargoh táválii mallisii aauton sajanmáksojeh ollásávt kielâ meriruuđâi suovvâm rajij siste. Tágáreh nubástittempargoh láá iärásij lasseen:

  • vyeijimhaldâšempiergâseh
  • jorreestooli luptimmašineh.

Aauto kevttim išedeijee piergâsij skappuumist  šoddâm koloin puáhtá sajanmäksiđ pele. Taat uáivild lasepiergâsijd, maid aauto valmâšteijee lii stellim aauton fabrikist.

Viäruhaldâttâh puáhtá mieđettiđ ucâmuš vuáđuld vádulii ulmui autoviäru macâttem tâi kiäpádâs uđđâ aauto uástimhaddeest.

Peivi- já pargotoimâ

Peivi- já pargotooimâ ulmen lii ovdediđ vádulij ulmui uásálâšvuođâ já máhđulâšvuođâid finniđ pargo. Peivi- já pargotooimâ ubâlâšvuođâ lii pyeri orniđ njyebžilávt tađe mield, magareh vádulii ulmuu persovnliih táárbuh láá.

Peivitoimâ uárnejuvvoo ovdánemvádulij sierânâstipšomlaavâ tâi vádulâšpalvâlemlaavâ vuáđuld. Peivitoimâ uárnejuvvoo iärrás lasseen toimâmkuávdáin, main puáhtá leđe meid pargotoimâ. Peivitooimân puáhtá ucâluđ sosialpargee peht.

Peivitoimâ uárnejuvvoo pargo- já toimâkuávdáin. Uárnejum tooimah tuárjuh cevziđ jiečânávt táválii elimist já ovdedeh sosiallii vuáruvaiguttem. Peivitoimâ puáhtá leđe ovdâmerkkân:

  • mälistem,
  • lihâdem,
  • savâstâllâm,
  • vandârdem,
  • kreativlâš toimâ
  • sosiallij tááiđui hárjuttâllâm.

Peivitooimâ kalga orniđ tienuuvt, et váduhávt vádulâš olmooš puáhtá uásálistiđ tooimân viiđâ peeivi ääigi ohhoost tâi tast härvibeht, jis tot lii vádulii ulmuu persovnlii táárbu uáinust vuáđustâllum.

Päivitetty: